Täna toimus järjekordne vallavolikogu istung. Seoses ametisse nimetamiste ja vabastamistega oli põhiteemadeks töötasude ja hüvituste määramine, mis kindlasti kütab kirgi ja igal ühel on oma arvamus. Selgitame lahti peamiste otsuste tagamaad, et pakkuda kõrvalpilk opositsiooni nägemusele.
Vallavanemale töötasu määramine.Vallavanem D. Vossi töötasuks määrati brutotasuna 3400 eurot.
Vaadates teiste, Kose valla suurusega, omavalitsuste praktikaid, on antud tase igati võrreldav ja konkurentsisituatsioonis. Mõningad näited vallavanemate töötasudest: Anija 3300.- (6273 in), Jõelähtme vald 4150.- (6662 in), Kiili vald 3800.- (5936 in), Kastre vald 3900.- (5477 in), Kohila vald 3500.- (7444 in)Vinni vald 3500.- (6798 in), Väike-Maarja vald 3300.- (5828 in), Mulgi vald 3800.- (7406 in) jne. Vallavanema töötasu määrati neljaks aastaks. Mitmed omavalitsused on sidunud töötasu Eesti keskmisega ning tasu indekseeritakse iga-aastaselt, Kose valla näitel ei ole seda ette nähtud, nagu ka eraldi esindus- või lisatasusid. Varasem Kose vallavanema töötasu oli 2830 eurot, mis oli Harjumaa omavalitsuste hulgas peaaegu kõige madalam ning see ei olnud kooskõlas ühelt poolt ootustega tööaja ja vastutuse ning teiselt poolt motivatsiooni osas.
Merle Pussakule hüvituse maksmine.
Merle Pussak töötas vallavanemana 8 aastat. Peale 17. oktoobri volikogu valimisi Merle Pussakut uueks tähtajaks vallavanemaks ei valitud ja tema volitused vallavanemana lõppesid uue vallavalitsuse ametisse kinnitamisega. Volikogu võttis 2018. a vastu määruse, mis sätestas ametisse valitavate ja nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid. Selle alusel, kui vallavanem on töötanud 4 või enam aastat on isikul õigus saada hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses. Teiselt poolt on valla kohustus seda hüvitust maksta. Opositsioon tegi küll ettepaneku loobuda hüvituse maksmisest, kuid Merle Pussak on selle oma tööga igati välja teeninud, arvestades, et eelmine koalitsioon tema tööpanust õiglaselt ei väärtustanud.
Vallavolikogu tasude muutmine.
Vallavolikogu esimehe tasuks määrati pool vallavanema palgast. Mitmetes omavalitsustes on see tavapraktika ja oli ka siis kui esimeheks oli Uno Silberg, tasuks oli pool vallavanema töötasu ehk 1415€. Vallavolikogu esimehe ajaline tööpanus on omavalitsuseti erinev. Kogukond Ühendab soovis näha volikogu esimehel suuremat tööpanust (0,5 normkoormus) volikogu töö juhtimisel ja komisjonide töö korraldamisel, mistõttu on taoline tasu sidumine vallavanema töötasuga igati kooskõlas.
Abivallavanem Kadri Tiisile töötasu määramine.
Vallavanem D.Voss lähtus vallavalitsuse kokkupanekul asjaolust, et abivallavanemad on võtmepersoonid, kelle töö peab olema motiveeritud. Jällegi vaadates lähiümbruse omavalitsuste praktikaid moodustab abivallavanemate töötasu ca 80% vallavanema töötasust.Senine töötasu 2200 eurot oli võrreldav mõne teise positsiooniga hallatavates asutustes, kuid abivallavanema vastutus on oluliselt kõrgem. Sarnaselt erasektoriga konkureerib avalik sektor samamoodi juhtide ja spetsialistide osas, mida tuleb tulevikus silmas pidada töötajate värbamisel.
Eeldatavasti järgmises volikogus kinnitatakse volikogu komisjonide liikmed ning edasi jätkame valla eelarve menetlemise ja muude oluliste sisuteemadega.