Jaanuari lõpus valmis Kose valla haridusvõrgu analüüs ja selle raames edasised võimalikud muudatused hariduskorralduses.
Hästi on see, et lapsi meil on. Tulenevalt demograafilisest olukorrast (ka mujal Harjumaal) põhikooliealiste laste arv lähiaastatel kasvab, lasteaialaste arv mõnevõrra kahaneb. Kuni 2030ni on kõik hästi. Valla areng sõltub paljuski rändetegevusest, mis omakorda on mõjutatud üldisest majandusolukorrast ja kinnisvaraturu arengust. Ette on raske prognoosida.
Lasteaedade õpetajatest 81% on erialase kvalifikatsiooniga, mis on olnud üsna stabiilne viimastel aastatel ja sellega võib rahul olla. Koolides on kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal 69%, mis 15 a. tagasi oli veel 92%. Gümnaasiumiõpetajatest 88% vastab kvalifikatsioonile, mure on just põhikooliõpetajatega.
Suurim murekoht on Kose Gümnaasium, kus veel 10 a. tagasi oli 100% kvalifikatsiooniga põhikooli õpetajaid, nüüd aga ainult 64%. Kuna kvalifikatsioon mõjutab otseselt hariduse kvaliteeti, on tegu strateegilise küsimusega. Tugispetsialistidega on selles mõttes halvasti, et neid ei ole, 60% vajalikest spetsialistidest on olemas, 7 spetsialisti on puudu.
Haridusasutuste kinnisvara seis on rahuldav. Muidugi tahaks iga maja investeeringuid ja viimasel paaril aastal on tehtud suuremaid kooliremonte Kosel ja Orus. Kinnisvara optimeerimine Ardus on perspektiivis vajalik, sest haridusteenuse osas seal nõudlus ei kasva. Kogukond Ühendab toetatud kogukonnakooli mõtte (raamatukogu kooli viimine) tänane koalitsioon tõmbas maha tühistades investeeringu hanke. Kokkuvõttes Ardu Kool investeeringuid ei saanud ja võimalikud toetusrahad on kasutamata jäetud! Kose-Uuemõisa mõisa juurdeehitise rekonstrueerimine on lubatud korda teha 1,6 miljoniga 4 aasta jooksul, mis ei ole realistlik eelarve.Kõige halvem on olukord lasteaedade osas, eelkõige Kose piirkonnas ja nimelt Ravila maja. Massilist sisserännet pole küll näha, kuid isegi mõnevõrra väheneva mudilaskonna puhul need 400+ last Kose piirkonnas vajavad head kasvukeskkonda. On räägitud Ravila maja remondist, paraku selget tervikplaani pole. Enne valimisi lubatakse investeeringuid väliõuealadele.
Haridusele kulub 65% eelarve kuludest. Alushariduse osas on kõik kulud valla kulud. Üldhariduse osas toetab riik valda läbi toetusfondi eraldise, mis peaks võimaldama katta õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide töötasu. Hajaasustatud omavalitsused peavad sellele juurde maksma. Kokku finantseeris vald oma eelarvest täiendavalt kooliõpetajate ja -juhtide tööjõukulu 2024.a. u 636 tuhande euroga (sh juhtimistasandile 180 000.-), mis on valla jaoks märkimisväärne täiendav koormus. Kose Gümnaasiumi kohamaksumus õpilase kohta on kõrgem, kui võrreldavate õpilaste arvuga Tõrva Gümnaasiumis, Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Kiili Gümnaasiumis.Siin tasub teha sügavamat analüüsi, kuidas saaks paremini. Mingi imelik lugu on Kose Gümnaasiumi õpetaja ametikohtadega. Kui riiklik infosüsteem EHIS annab 66 ametikohta (seda raporteerib gümnaasium ise), siis eelarve aluseks andis koolijuht 80 kohta. Õpilaste arv on kasvanud, kuid mitte selliselt, et vaja oleks 14 õpetaja ametikohta. Hetkel õpib gümnaasiumis 786 õpilast, eelmisel aastal 757, üle-eelmisel 741 ja 2021.a. 641, mil tegelikult toimus suurem hüpe. Küsimus jääb, miks direktor valetab? Tasub märkida, et sel aastal Kose Gümnaasiumi eelarve ainsana suurenes, kui teised haridusasutused pidid leidma kärpekohti.
Ümberkorralduste osas on raportis kirjeldatud võimalikud alternatiivid. Kulda ja karda ei too neist ükski, kuid sekkuda on sellele vaatamata vaja. Projekti raames käidi vaatamas kuidas mujal toimetatakse. Külastati omavalitsusi, kus on suur territoorium ja vahemaad pikemad. Põltsamaa vald on üks enim ümberkorraldusi teinud vald, aga ka Tõrva vald. Õppida on sealt omajagu. Õnneks ei ole meil vaja teha drastilisi reforme sulgemiste näol, nagu Lääneranna või Rõuge valdades, sest meil on lapsi keda õpetada. Eelkõige tuleks muuta juhtimistasandi korraldust – ka mujal toimetatakse edukalt “üks kool, üks lasteaed” põhimõttel, mis hoiab õppepaigad avatud ja ei kao kuhugi ka kogukondlik identiteet. Lisaks on võimalikud koolisisesed korralduslikud muudatused.
Tulenevalt riigi hariduspoliitikast üldkeskhariduse osas (õigemini selle puudumisest) ei ole otstarbekas ega realistlik praegust gümnaasiumiosa muuta. Mõistlik on ära oodata keskhariduse reformi sisu ja lahenduste selginemine.Raport ütleb välja ka selle, et eraldi riigigümnaasiumi rajamine ei ole piirkondlikust vaatest reaalne. Kui siis ainult olemasoleva riigigümnaasiumi filiaalina tegutsemine, sest oluliselt üle 100 õpilase Kosele ei jagu ega tule.
Alustada saab väiksematest sammudest. Teeks esiteks selgeks kuhu kadus 14 õpetajaametikohta Kose Gümnaasiumis, see on mitusada tuhat eurot. Kose vald ei pea leiutama jalgratast, head lahendused teiste omavalitsuste kogemusena on olemas.
Materjalid on üleval 👉 https://www.kosevald.ee/uuringud